Sissejuhatus naiste käitumispsühholoogiasse vol 2

Isiklik ruum aka mäng

Kuigi "vol 1" sai suhteliselt vastukäiva ja mitmekesise tagasiside osaliseks, ei jäta ma jonni ja panen ülejäänud kupatuse ka ikkagi siia kirja.

"Suhe" kui selline tähendab vist iga inimese jaoks erinevat asja. Nagu ma aru olen saanud. Kui ühel inimesel on suhe kellegagi, siis ta tõlgendab seda nagu abielu- teine pool on tema oma kogu naha ja karvadega ja ollaksegi "koos". Nii palju kui annab. Samal ajal, kui teise jaoks suhtes olemine ei tähenda sugugi seda, et teisi mehi/naisi ei vaadata ning ollakse partneriga kogu aeg koos. Piltlikult öeldes siis. Suhte selline vorm, nagu oli isiku nr 1 versioon (nahk ja karvad :) oleks isiku vol 2 jaoks lihtsalt ahistav.
Ühesõnaga- kellegagi koos olemine tähendab iga inimese jaoks erinevat asja. Mõni vajab suhtes rohkem värsket õhku kui teine, teine vajab rohkem vabadust kui esimene.

Milles on probleem? Probleem on see, et kuidas kaks inimest suudavad üksteisele selgeks teha, et kui palju õhku neil ja samas kui palju lähedust on neil vaja, et suhe toimiks. Teist inimest ei saa endast liiga kaugele lasta (lendu lasta) ja samas ei saa teda ka liiga ära tappa oma seltskonnaga (ära vägistada, ära lämmatada suhtega). Ja selle lämmatamise ning lendu laskmise vahel kuldse kesktee leidmine ongi paras mäng. Kuna ilmselt ei suuda mitte kõik persoonid seda teemat kuskil köögis teetassi taga omavahel rahulikult arutada. Ja ei olegi vist vaja või ei olegi võimalik. Kuna liigne otsekohesus, ratsionaalsus ning mõistuse hääl tapab romantika. Ning enamasti ei olda isegi kindlad selles, et palju on vaja õhku ja palju lämmatamist. Kuidas seda teada saada? Pole aimugi. Ilmselt proovimise teel :)

Head mängu! ;)

P.S. See mis ma siia kirjutan ei ole mingi ülim tõde ja absoluutselt ei pretendeerigi sellele. Vb paari nädala või kuu pärast loen seda ja naeran ise ka. Aga praegusel hetkel see "mängu" teooria mulle täitsa meeldib :)