Pride

Kust läheb piir nn "mõistlik olemise" ja eneseuhkuse vahelt? Kuhu maani peab inimene ennast painutama, suruma alla oma eneseuhkust, kuna kompromissid on ühiskonnas vajalikud ja kust alates ta peaks konfliktsest olukorrast pea püsti sirge seljaga minema kõndima, et säilitada väärikust?