Nalja kah :)

Ment läks tööle liikluspatrulli suure papi teenimise eesmärgil. Pani paika tasumäärad: vene päritolu masin 100 eeki, 70ndate lääne masin 150, 80ndate lääne masin 250, 90ndate masinate omanikult 500, veel uuematelt 1000.-
Niiviisi need tööpäevad siis kulgesid, siit 100, sealt 150 jne.
Ühel päeval aga, peatades tuliuut Jaguari, pisteti talle vaevu avatud küljeakna vahelt 3000 eeki. Mendil silmad üllatusest pärani ja kinnipeetav kadus enne, kui ment üldse midagi sõnadagi jõudis.
Sama lugu kordus järgneval päeval. Ning ülejärgmisel ja veel hiljemgi.
Paranema hakkas mendi elu, raha tuli iga päev. Unustas ment vene masinad ja vanad masinad, aina ootas oma Jaguari. Ment võttis kaalust juurde, ostis avarama korteri, uue isikliku Škoda, käis Lätis puhkamas ning käitus üldse laia tuusana.
Ent ühel päeval Jaguari ei tulnud. Ment ei saanud aru, mis juhtus. Ja siis ei tulnud Jaguarit ka järgmisel päeval. Ning ülejärgmisel. Ment oli üllatunud, siis pettunud, siis vihane; jälle pidi hakkama 100 ja 150 kaupa korjama. Elu käis alla, raha ei tulnud, süüa õieti ei olnud ning elektrienergia eest maksmisega oli probleeme.
Siis aga, umbes kuu-poolteist hiljem, ilmus jälle Jaguar välja. Lähenes ment autole, kordus vana stsenaarium - klaas lasti alla sentimeetri võrra ja viiesajased lehvisid tuules. Segadusega hinges kummardus ment klaasiprao juurde ja küsis solvunud häälega:
"Vabandage mind, tahaksin küsida. Teid ei olnud nii kaua näha, kus te ometi olite? Kas juhtus midagi, olid mingi probleemid?"
"Ah ei, mees," kostus autost hooletult, "Tead võtsin korraks aja maha, siiber sai kõigest- äri, erakond, ajakirjandus - no villand, tead! Käisin Argentiinas puhkusereisil." Ning Jaguari rehvid keerutasid teeäärset tolmu ülesse...
Ment saatis pika pilguga eemalduvat masinat ning üha süngeneva ilmega krigistas hammaste vahelt:
"Sa vana raibe! Minu raha eest käid puhkamas!"