Eesti elu 30. märts - 10 aprill 2005.

Halloohha. Kirjutaks siis natuke, et mis Eestis toimus. Ülal toodud ajavahemikus. Ja ühtteist ikka toimus. Kõike vist ei hakkagi igaks juhuks kirja panema... (:

Niih.
29. märts
Pidin tegema eksamit aines Comparative Politics. Kuna Leifile tahtsin prost mingi jupi ära saata ja tegelesin sellega, siis lükkasin eksami 29. aprillile. Eks ma jõuan selle asja pärast siin halada veel küll ja küll. 29. hommikul sain siis mingi pro-käki-jupi valmis, saatsin Leifile ära. Pakkisin ühikas talveriided ja asjad kohvrisse ja läinud ma olingi.
Kohver on loomulikult omaette teema. Septembris ma ta ostsin Eestis. Ladusin õlut ja juustu ja värkki täis. Asi lagunes mul ära enne kui ma D terminalis laevale jõudsin :) Ehk siis vedamissanga juurest hakkas rebenema. Njuh, tulin detsembris tagasi, viisin kohvri poodi, tegin kõrgi näo päehe ja teatasin et soovin uut kohvrit. Antigi. Uue kohvriga jõudsin jaanuaris Uppsalasse. Lagunes ära linnas enne ühikasse jõudmist :) Nüüd viisin Tallinnas ta uuesti sinna samasse poodi. Õnneks olid müüjad vahetunud. Teatasin jällegi, et kohvriga on mingi jama. Kirjutasin suure avalduse, kirjeldasin kus ja kuidas ta puruks läks (vedamissang jällegi lihtsalt tuli küljest ära- täiesti arusaamatu). Uut kohvrit nad paganad mulle ei andnud, küll aga parandasid vana ära :) Nii et chill. Ja seekord jõudsin isegi terve kohvriga siia. Kuna õlu oli kõik matkakotis loksumas koos teiste raskete asjadega. Ja ma oleks oma selja peaaegu ära nikastand selle krdi alkoholiga.

30. märts
Saabusin Tallinna. Meri oli jääs. Laevas (Regina) olin autodeki all C4 kajutis. Vist laevakere vahetus läheduses. Igatahes mootor möirgas ja jää hõõrus vastu laeva välisseina. Nagu veskis magaks. Seega eriti ei maganud. Kajutikaaslased olid selle eest mõnusad- Texasest mingi arstitudeng ning ülirahulik ja jutukas 52 aastane vene mehhaanik, kes Rootsis mingeid tehaseid remontimas käis. Krt, ma tean selle mehe elust kõike vist. Ta pajatas ikka päris pikalt. Vene keeles. Kuidas ta Afghanistani sõjas kunagi käis ja kuidas Bush on muidu normaalne mees aga Iraagi sõda on jama. Huumor ühesõnaga.

30. aprillil, kolmapäeval olin siis Tlnas. Viisin kotid Lasna ära ja istusin Tartu bussi peale. Käisin ja traagitsesin seal korraks ühe inimesega, jõin kursaõega ühe kiire tee ja tagasi Tallinna. Tallinnas külastasin korterit Narva maanteel, jõin sealsete elanikega ära kaks pudelit veini, pidasin öösel maha ca 25 minutilise telefonivestluse ja seejärel läksin rahuliku südamega ennast õe juurde Lasnamäele välja magama. Rahuliku südamega selles mõttes, et telefonivestlus lahendas ära päevase traagika ja Narva mnt 18 asukad on ikka ühed pagana mõnusad asukad, kellega oli lihtsalt tore üle pika aja rääkida :) Puhas rõõm ma ütleks isegi.

31. märts, neljapäev
Neegrid läinud, neljapäev.
Mis ma tegin...? Esinduses chillisin vist natuke. Siis tegin Saiakangis ühe kofi ja koogi ühe tegelinskiga. Kell 17.00 käisin Pedas RTO teoreetilisel seminaril. Kuulasin Iivi Zajedovat kes on samasugune udu, nagu ta kurat oli ka 3-4 aastat tagasi. Ja siis..Siis oli Karu ühikas ühes toas preparty enne Hollikat. Nalja sai, juua sai ja taaskord- sõbrad on toredad, puhas rõõm. Hollywoodis oli Miss TPÜ. Ma olin piisavalt lõbus, kui sinna jõudsin. Veeresin mööda klubi ringi, käisin tuttavatele nägudele pinda, tungisin VIP baari ja kogemata kallistasin Piiat, kes ootas seal enne mingit vooru lavale pääsemist. Mingil hetkel avastasin ennast kuskilt lavatagant (mingitest ruumidest), kus mul õnnestus tutvuda Madis Malguga. Alkohol oli teema, tantsida sai, nalja sai järgmisel päeval poes kuulasin süüdistusi (Deem juu, Mai ja Laura! :p ) kuidas ma olevat jumala purjus olnud ja naisi lavapealt alla pildunud. Ma arvan, et tegemist on täiesti tavalise laimuga.
Igatahes- Piia võitis ja Hollis oli palju tuttavaid nägusid ja elu oli endiselt ilus.

1. aprill, reede

Hommikul oli tuumapohmell. Või ma ei olnudki veel kaineks saanud. Käisin tuiasin linnas, ostsin ära oma tagasisõidupileti Stocki, nautisin head ilma. Päris tore pohmapäev oli. Leifiga käisin ja vestlesin ka oma proseminarist. Kuna ma olin eelmisest päevast piisavalt udune, siis olin ma Leifiga suht ühel levelil (ta on kogu aeg veits udune, mulle tundub :) Kella kolmepaiku avastasin end esindusest, kus eneselegi ootamatult täitsin ära esindusse kandideerimise avalduse ja kirjutasin ühe humoorika mot kirja.
See tuletab mulle meelde, et minge valige mind :)
Siis...siis sain kokku ühe tegelasega, kellega käisime ja istusime Toompeal sellel Balti-jaama poolsel vaateplatvormil. Täitsa mõnus. Et mitte öelda puhas rõõm :o)
Kella kuueks vedasin end Tammsaare parki, Ahto ja Taneliga käisime ja ostsime natuke alkoholi. Siis Anari juurde. Pidu käis seal penthouse's kuni üheteistkümmneni, seltskond oli mitmekesine, nalja sai. Vallikas lõi naistele külge, nagu alati, ja naised olid selle peale pissed. Nagu alati :D
Peale korterit läks osa seltskond RIFFi ja osa seltskond...kuskile mujale? Jõin RIFFi ees oma Sakut lõpuni, kui meeldiv noormees, kes oli turvameheks, teatas üle masside peade minu poole karjudes, et mina täna õhtul klubisse sisse ei saa.
Peale pisukest vandumist ja endast umbes 200 inimese mööda laskmist (kuna see krdi tüüp ei lasknud mind lihtsalt sisse), otsustasin võtta kasutusele uue strateegia. Strateegia oli selles, et tegin turvale inglise keeles selgeks, et ma olen Bulgaariast. Seal on see tavaks, et kõik joovad enne väljaminekut. Tuli välja, et turva on St Peterburist. Veidi ta plõksis ja lasi mind siis sisse.
Siin, Uppsalas rääkisin oma poolatarile seda lugu- tibi irvitas nii et vähe pole. Rõõmu põhjuseks oli asjaolu, et bulgaaria noored ei pidavat avalikus kohas jooma. See olevat alandav, üldiselt seda ei tehta. Nii et minu statemendis "I'm from Bulgaria! It's a custom there- everybody drink before going out!" ei olnud teragi tõtt :) Aga turva vist ei olnud endiste vennasvabariikidega nii hästi tuttav :)
Anyway, ma arvna, et järgmine kord olen ma Rumeeniast.

RIFF oli chill, muusika oli äge, ühe blondi naisteraffa suutsin kogemata välja vihastada, ühe brüneti naisteraffaga sai tehtud paar kuuma tantsu jne. The usual :)
Peo käigus õnnestus kogemata tutvuda DJ-ga. Täiesti kummaline.

RIFFist kadusin ära ca 02.30, kõndisin linnas, kohtasin Inimest, kõndisime Inimesega linnas, maabusime lõpuks Levist Väljas. Seal olid Mari ja Ruth ja co ja mingi kaklus. Kaklust lahutama minnes anti mulle ka natuke...jalg oli sinine pärast. Levikas istusime Inimesega kuni kuueni, siis läks tema koju ja mina tagasi Anari juurde. Anari ja Paavoga oli mingi väga diip ja avameelne vestlus minu viimase Saku õlle saatel. Vestlusest eriti ma ei mäleta, ilmselt peaks seda kunagi adekvaatsemas olekus kordama. Ja uni saabus kuskil 7.30.
Hommikul siis Lasna. Asjad kokku. St Patrickus lõuna ja nauditav vestlus Kaidiga ja siis maale.
Sweet home, Mulgimaa! :) Kärstnasse jõudes küsis mingi ülilühike naisterafas minu käest, et kas ma olen Arvo. Vastasin et olen küll. Pärast tuli meelde,et tegemist oli minu algklasside klassijuhatajaga. Õpetaja siis. Vääga piinlik. Ja kunagi tundus see proua nii pikk...nüüd nii lühike...ilmselt on asi mööda läinud 11-12 aastas?
Ja see omakorda tuletab mulle meelde, et sellel kevadel saab keskkoolist 5 aastat...paanika. Kuhu see aeg on kadunud? Aga igatahes...kõik ümberringi vananevad, aga mina olen endiselt noor(uslik) :)))) Igatahes, Kristi või Katrin või Helina või Mihkel, kui te seda asja siin lugema satute, mida te arvate väiksest klassikokkutulekust? Ma arvan, et see oleks mõistlik mõte.

2. - 8. aprill
olin kodus. Väääääääga mõnus. Keskmiselt 5-6 tundi väljas. Vedasin puid keldrisse ja lõhkusin pliidipuid ja tuletasin oma 50 kilosele sülekoerale meelde, kes on peremees. Ja vennapojaga plõksisin. Ja saunas käisin :) Päris mitu korda. Ja ema on mul endiselt maailma parim. Aga järv oli pagan jääs. Ja naabrimammi on vananemisest ikka päris skisoks läinud, ma ütleks. Jne. Puhkus ühesõnaga. Taaskord- puhas rõõm.

9. aprill, laupäev
Tagasi Tallinna. Päeval ajasin asju, käisin Järvel Matkaspordi keskuses ja tekitasin endale mõned puuduvad osad matkavarustusest (mida oli juba 3 aastat plaanis osta ja mille omandamise üle on väga hea meel), jõin kolme inimesega kofi ja õhtuks Kalamajja Mari ja Kristiina ja Sirli juurde. Aega võttis aga seltskond kogunes, vesipiip oli teema ja inimesed, kes üksteist ei tundund said ikkagi päris hästi omavahel hakkama.
Tagantjärgi õhtust midagi eriti ei tulegi meelde. Ilmselt asi on selles paari energiajoogis viinaga ja umbes 10 õlles, mis ma peo käigus ära realiseerisin. Aga tore oli, seda ma mäletan :) Jälle. Nagu ka eelnenud reedel Anari juures. Õhtu lõppes taaskord Levist Väljas.

Muuseas, eelinfona olgu öeldud, et ilmselt üürin alates suvest õega ka Kalamaja kanti ühe korteri. Kahetoalise. Katusealuse korteri :) Ise ei ole näinud, aga Eve kiitis taevani. Päris huviga ootan, kuidas õega kooselu välja hakkab nägema. Tavaliselt on nii, et kui satume ühel nädalavahetusel maal käima, siis ei jõua ma tema virisemist ära kuulata ja meil mõlemal on ülihea meel, kui weekend jälle läbi saab ja saame linna tagasi põrutada. Üksteisest eemale seega. Aga igatahes, elame näeme.
Eelinfo point oli see, et korter = pidu :)

10. aprill, pühapäev
Tagasi Rootsi. Victoriaga. Selle laevaga võiks mingi seltskonnaga kunagi mingi kruiisi teha. Väga mõnus laev. Kallis pagan muidugi ka.

Eestist kokkuvõtvalt.

Ma arvan, et ma olen lõpuks ometi suutnud välja mõelda, kuidas teha vahet sõpradel ja tuttavatel. Olen selle avastusega väga rahul.
Teiseks- maal olles suutsin oma elu jälle selgeks mõelda. St, mitte uusi probleeme välja mõelda (välja mõeldud probleemidest siis ka see traagika kohe eestisse tulles), vaid mured minema pühkida. See oli ka täitsa mõnus. Kui sai selgeks, et elu ongi tegelikult ilus ja liialt muretseda ei ole mõtet. Kõik mis tuleb, tuleb nii kui nii. Ja kuna praegult on elu täitsa mõnus, siis võibki ju lihtsalt istuda ja nautida, mitte ette paanitseda kõigi nende probleemide pärast, mida tulevik tuua võib. Või...mida iganes :)

Eesti on endiselt igatahes chill ja mu sülekoer on ka chill ja sõbrad on vinged ja mõnest inimesest, kes siiani on olnud pigem tuttava staatuses võiks saada kunagi väga väga hea sõber.
Vot tak.