Volber vol 2
Prooviks siis lühidalt kokku võtta volbri ülejäänud päeva ja selle, mis veel vahepeal juhtunud on.
Et siis paadisõit jõel. Tegemist ei olnud sellise paadiralliga, nagu neid korraldatakse Tartus. Osavõtjad olid parvedel ja kostüümides. Ja kuna jõepeal on väike kärestiku moodi asi, siis tundus, et oluline on, et see parv ka peale kärestikku ühes tükis oleks. Umbes 50:50 oli tulemus- pooled lagunesid, pooled mitte.
Kuna meil ei olnud jõe ääres just parimad positsioonid siis tekkis idee,et otsiks parema vaateplatvormi. Ja väljavalituks osutus...üks majake otse teiselpool jõge. Nojah, minu ja Marko eestvedamisel me sinna läksime, osa ülejäänud kambast tuli pärast järgi. Tegemist oli mingi väikse plekk-katusega kuuriga vms. Vaade oli igatahes super :D Lõpuks olime katusel meie + veel hunik rootsi teenagereid. Ja siis lisandus meie lõbusale seltskonnale veel...mitte nii lõbus kohvikupidaja, kelle oma see maja oli ja kelle kofik seal kõrval just asus. Ta tuli koos viie politseinikuga ja nad olid meeletult abivalmid ja aitasid meid katuselt jälle alla :p Mul on päris head pildid ka sellest...
Mis edasi..jalutasime jõe ääres veidi ringi ja siis läksime süüa otsima. Ekonomikumi juures on üks suuremat sorti muruplats. Seal oli oma paartuhat tudengit chillimas, shampat joomas ja pikniku pidamas. Mingi aja olime me ka seal. Mingid bändid vist esinesid jne. Igatahes kuna kell oli juba väga palju (ca 13.00) ja kell 15.00 pidi olema "shampanja-galopp" (shampusejooks vms) ja kuna ma ei viitsinud võileibasid eriti nosida, siis otsustasin käia korra kodus. Kodus veits sõin ja tegin mingeid muid asju (...) ja kella kolmeks üritasin Carolina Rediviva raamatukogu juurde tagasi jõuda.
Raamatukogu on natuke mäe otsas ja otse rampsi eest läheb tee alla linna. Uppsala Volbri kuulsaim traditsioon on see,et kell 15.00 peab ülikooli rektor kõnet (mida keegi tavaliselt ei kuule) ja tõstab kõne lõpus peast oma valge tekli. See on tudengitele märk, et kevad on linna jõudnud ja aeg on vahetada oma talvemütsid suviste teklite vastu. Kõik kõnet kuulavad tudengid lehvitavad rektorile oma tekleid vastu. Ma ei tea, palju seal tudengeid võib olla, aga kogu inimmass on...tõenäoliselt ikkagi üle 10 000 inimese suur (vilistlased tulevad linna, stockholmist tuleb inimesi, tudengite sõbrad tulevad linna jne jne). Kui teklitega on lehvitatud, siis traditsioon on, et üliõpilased pistavad mäest alla punuma- nationite poole. Nationites on jälle mingi shampanja brunch-pidu-mida iganes. Tänavu see mass siiski ei jooksnud, vaid pigem jalutas mäest alla. Nagu kohalviibijad pärast mulle rääkisid. Kui paarkend tuhat inimest jooksu pistaks, ega sealt vist head nahka ei tule ka.
Mis veel. Kui see kõne oli läbi, siis natuke jalutasin veel linnas. Avastasin ühe ülijoviaalse tuttavate välistudengite kamba, natuke chillisin koos nendega ja tegin pilte. Siis aga läksin koju. Peale uinakut ja söömist tulin jälle linna- leidsin hommikuse kamba Slotteti juurest mingit koorilaulu kuulamas. See oli päris kena. Kell oli ca 21.00 Peale laule käisime (kui ma ei eksi) korraks jälle Hotel Uppsalas ja tõmbasime natuke alkot rindu. Mina vähemalt tegin seda, ma ei tea mida teised tegid. Ja siis Snerikesse- see on üks nation. Seal oli tantsulka umbes kella kaheni öösel ja siis ma kooberdasin koju.
Snerikesest kaks kõige märkimisväärsemat seika olid esiteks see, kui üks VÄGA purjus rootsi tsikk ennast minu kõrvale pingile poetas ja enam vähem vestluse alustuseks teatas, et mul on ideaalne keha, väljaarvatud juuksed. "In fact- I think everything in you is perfect, except the hair". See oli siis vestluse jätk. Very smooth :) Nojah, ma ei lasknud ennast seaks joonud aga muidu võluvate rootslannade lähenemiskatsetest siiski heidutada ja läksin tekitasin endale uue õlle. Mingil hetkel avastasin end meie ülejäänud seltskonnaga plõksimas ja siis ilmus from nowhere mingi rootsi tüüp, kes jällegi vestluse alustuseks mulle väga härdalt, siiralt ja veenvalt südamele pani,et "mida iganes sa ka ei tee, vaata et sa juuksurisse ei lähe" :D
Odav populaarsus, väga odav :o)
Igatahes, Snerikesest sai mingil hetkel küllalt ja volbrist ka ja kadusin ära koju.
Mis veel vahepeal on juhtunud.
Eestis käisin mai alguses. Taevaskojas oli TLÜ uue esinduse esimene sotsialiseerumis-koolitusüritus. Sinna sattusin. Taevaskoja on suht tore kant ikkagi, peaks mainima. Tallinnas istusin raamatukogus ja üritasin proseminari tööd kirjutada, ei edenenud.
Paari inimesega käisin kofitamas paari päeva jooksul ja TLÜ esidnuse I koosolek oli ka. Palju õnne uue ameti puhul, Lauri Läänemets!
www.esindus.ee :)
Siis...mis veel. Nooh, tulin eestist tagasi. Käisin Stockholmis päris mitu korda. Meremuuseum, etnograafiamuuseum, Skanseni vabaõhumuuseum, armee/sõja muuseum on läbi käidud ja kesklinnast ka päris suur osa. H&M-i rüüstasin ka, loodan et ei ole tükimal ajal riidepoest vaja mitte midagi osta.
Viimasel nädalavahetusel käis õde külas koos ühe töökaaslasega. Nendega tegime Uppsalas õhtul tiiru ja jõudsime koju just selleks ajas, kui eurovisiooni punkte jagati. Arvutist eurovisiooni vaadata- päris huvitav.
Eile viisin ratta Stockholmi. Vend oli autoga Rootsis käimas ja järelkäru sattus tal ka olema. Saatsin ratta eestisse ära. Enne kui ratta talle üle andsin sõitsin paar tundi veel Stockholmis ringi. Väga väga mõnus oli. Linnaümbruse metsas (nii kaugele, kui sain selle ajaga minna) on meeletult palju terviseradasid ja asju, mere ääres igal pool istumiskohad jne. Väga vinge. Meie kopli ja paljassaare poolsaarte tippudest saaks ka megad rekreatsioonialad, kui nad korda tehtaks. Aga millal selleni jõutakse....ei tea.
Praeguseks aitab ka. Uppsala tolmu pühin selleks korraks jäädavalt jalgadelt järgmisel nädalal. Enne äkki kirjutan veel.
