Kosk

all kose jalamil kus segi valgus veega
kus tõuseb hämarus kui udukelme pilv
kus päiksepaistes vesi sarnane on meega
üht näkki ujumas on näinud minu silm
üht näkki ujumas on näinud minu silm

ta kerge jalg ei puuduta vee pinda
kui kose lainelt tõuseb oma kivile
ja keel ta kaelas pole üldse hinda
käib lainte tantsus järgi riffilt riffile
käib lainte tantsus järgi riffilt riffile

siis vastu eha selgub metsa siluett
ma märkan elu algab rohekatel vetel
ja kaja puhkelt vette kukub kett
üks käsi viipab seal, see pole meelepete
üks käsi viipab seal, see pole meelepete

ei teagi täpselt, kas on vesi või on taevas
kui lendan kaldalt kose käte vahele
ja ärkan üles ühes tillukeses laevas
kus ruumi on vaid meile kahele
kus ruumi on vaid meile kahele
meile kahele
kahele
aaaaa....