Sõbrad ma mahun teile taskusse

Ühel hommikul, kui ärkan,
taevas Päikest jälle märkan,
seda sama Päikest siin,
mis paistis siis, kui sündisin,

ja kui Päikesest jääb väheks,
siis on öösel taevas tähed.
Unenägudesse sära,
mille hommik katab ära.

Refrään: :,: Sõbrad, ma mahun teile taskusse,
armastus mu südamesse. :,:

Rohkem tõesti ma ei taha,
kui võiks olla pisut raha,
mille eest saaks süia, juua,
sigarette koju tuua

ja et oleks mõni sõber,
kes ka siis, kui vahel nõder
on mu vaim, ei põlgaks ära,
tooks mu silmadesse sära.

Refrään.

Igal hommikul, kui ärkan,
taevas Päikest jälle märkan,
seda sama Päikest siin,
mis paistis siis, kui sündisin,

ja kui Päikesest jääb väheks,
siis on öösel taevas tähed.
Unenägudesse sära,
mille hommik katab ära.

Refrään.

Tekst ja muusika: Mait Vaik
Gitarrisoolo: Allan Vainola