Õnnelikud inimesed, õnnetud inimesed...

Täna olid Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse valimised. Kui tulemustest teada sain, siis tekkis vajadus tõsta klaasike. Ei ütle, kas kurvastusest või rõõmustamisest :)
Käisin Kalmaris, chillisin üle pika aja täiesti vabalt, tantsisime nii haigelt, kui võimalik. Nooh, mõni mees (Peter, bulgaarlane, kes nüüd elab Montrealis) tantsis nagu alati, aga ma lasin ennast sellest siis lihtsalt inspireerida :)

Tuli meelde Kopenhagenis käik. Näitasin Leile, hiina tüdrukule Suurt ja Väikest Vankrit. Ta ei olnud pea kunagi enne Rootsi tulekut nii selget taevast näinud. Sest nii Pekingis, kus ta õpib, kui ka Shanghais, kust ta pärit on linn(ad) kaetud suduga. Õhk on nii saastatud, et taevas ei paista läbi. No stars, no Big Wagon. Nii et mul oli talle väga suur rõõm Suurt Vankrit näidata. Ja ühtlasi oli tast väga kahju- ta ei olnud ju kunagi suutnud taevast leida kõige lihtsamat tähtkuju, Suurt Vankrit. Ja see tegi ta minu silmis õnnetuks inimeseks. Sest kui oleme üksi, siis sageli meil peale tähtede midagi ei olegi. Tallinnas nii kui nii tähti eriti ei näe. Sest taevas on valge kogu aeg mingistest tänavavalgustitest või kaubanduskeskustest või muust urbanistlikust kräpist.
Kui koju, Kärstnasse lähen, siis bussipealt koju jõudmiseks kulub kuskil 10 min- 700 meetrit. Alati, kui taevas on selge (eriti talvel) astun peaaegu kogu selle tee pea kuklas. Sest nagu öeldud- selge tähistaevas pimeduses on kaiff. Ja Tallinnas seda kaiffi ei saa. Nii et jah. Üks sünnipäev tuli ka meelde- pühapäeval läks rahvas ära ja peale seda, kui ma olin kõik asjad ära koristanud ja kõikvõimalikke majapidamistöid teinud (mis pool suve edasi lükatud), et tegevust leida ja mitte mõelda, siis lõpuks tuli ikkagi öö. Eventually. Isegi juulikuus Mulgimaal. Ja midagi ei olnud enam teha. Ja nii ma siis istusin pimeduses koos Roiga 2 h järve ääres lõkkeplatsil, kus alles eelmisel ööl oli olnud Elu ja Sõprus ja Noorus. Ja Sõprus... Ja vaatasin tähti. Ja ma ei olnudki enam nii üksi.
Ja hommikul, uksumatu küll, tõusis jälle päike ja uus ring hakkas peale.

Kui nädalavahetus on läääbii, siis kellelgi ei ole vaja tunda hääääbiii...

Olen viimasel ajal saanud etteheiteid, et "miks päevik täitmata". Sellel on mitmeid põhjusi.

Esiteks ei ole mul midagi eriti huvitavat siia kirjutada olnud.
Teiseks on kurdetud, et mu tekstid on liiga pikad, nii et inimesed ei viitsi neid läbi lugeda- andsin teile selleks nüüd siis aega :P

Aga üldiselt nii ongi, et peale Oslo reisi on elu peaasjalikult läinud õppimise tähe all. Comparative European Politics eksami põrusin esimesel korral läbi (tegijatest üldse 40% kukkus läbi) ja täna oli järeleksam. Viimased 3 päeva olen raamatukogus ja asju lugenud. Eile, tõsi küll, õhtupoole ei tulnud sellest midagi välja, kuna täna olid ka EÜLi juhatuse valimised ning mõtted keerlesid selle teema ümber valdavalt.
Aga noh- tänane eksam oli igatahes edukam, kui I katse, ma loodan. Nii et peaks läbi saama küll.
Eile sain oma käimasoleva Kesk-Aasia loengu I seminaritöö tulemuse ka teada- 30 punktist 25, hinne neli. Üle ootuste kõrge ja hea tulemus, ise arvasin et raudselt lastakse uus töö teha. Aga tundub, et see Svante Cornell (õppejõud) on väga muhe tüüp ning hindab normaalselt :) Svantest muuseas niipalju, et tüüp on 29 a vana ja omab doktorikraadi ja on siin mingi research director. Umbes sedamasti mees siis ilmselt, nagu Viljar Veebel. Inteligentne, ambitsioonikas ja ülbe :P (käesolevaga ma ei anna kellelegi õigust ennast tsiteerida :P)

Mis veel.
Eelmisel nädalavahetusel oli Hotel Uppsalas (üks siinseid hotelle, kus kaks korrust on välistudengitele eraldatud) välistudengite nn gask. Gaski (gasque, kuidas soovite) kui sellise kontseptsioonist ilmselt olen kuskil varem pajatanud, ei hakka siin kordama. Igatahes välkarid tõid lauad tubadest koridori ja kokkasid enne päev otsa ja tõmbasid endale pidudressi siis selga ja läkski peoks. Kuna esialgu see dinner oli vaid neile, kes ise hotel uppsalas elavad, sis teisi tudengeid sinna ei lastud, lasti ainult släpp'ile, gaski afterpartyle. Nii et seega oli vaja teha enne kuskil sooja, kuna umbes 23.00 hotelli minna, siis kui dinner läbi ja inimesed juba purjus- kaine peaga oleks seda vist jama teha olnud. Sooja tegin siis...kodus, seekord :) Koos ühe saksa tsikiga, kellega ka Oslos käisin. Tibin pani pudeli shampust, mina neli õlut hinge alla nii et olime parjas konditsioonis, et aftekale vajuda. Jõudsime sinna kuskil kell 00.30, kuna kerge alkoholi tarbimine oli hägustanud me ajataju ja pealegi oli Burger Kingis vaja teha vahepeatus, et värskendada vaimu ja eriti keha.
Nii.00.30 olime hotel uppsalas, koridor ujus veinist ja shampusest, üks austria tüüp vaarus mööda koridori omamata ettekujutust ilmselt, kes ta on, kust ta tuleb, kus ta elab ja mis ta emakeel on ning paaris toas käis diskens.
See oli siis ühes koridoris. Läksime korrus kõrgemale, et Esther, üks teine saksa preili üles otsida, kuna see shampust-joonud sakslane (Katja) tahtis temaga mingeid asju klaarida. Nojah, prõmmisime Estheri ukse taga mingi 20 min, esther ise magas toas ja kui talle helistasime, siis kuulsime telefonihelinat suht selgelt. Meil oli abis ka üks saksa tüüp. Ta peaaegu lammutas ukse toal eest ära. Tõsi, suht kaalukatel motiividel. Nimelt oli ta T-särgi väel ja jope oli Estheri toas ja kodu oli rattaga umbes 20 - 25 min tee kaugusel Flogstas. Ja väljas oli ca -10 :) Aga kuna Fräuline Esther magas talveund, siis ta läkski nii koju :P
Nii, ca 1.00 jõudsime ülemiselt korruselt alla peo-korrusele ja meile tuli vastu...politsei. 6 politseinikku täpsemalt. Nimelt oli receptioni tibi mendi välja kutsunud, kuna rahvas räuskas liiga kõvasti. Ja politsei siis rahustas rahva maha. St pidu oli peaaegu et läbi.
Nii et suht edukas õhtu siis taaskord.

Ja täna...on jälle mingi koridoripidu Flogstas ja Herr Mae Eestist on Fräuline Hintol külas, nii et ilmselt on ka tavalisest suurem hulk eestlasi seetõttu linnapeal laaberdamas. Nii et eks näis, mis saab. Aga kui "Catch me if you can" kazaast nüüd varsti ära tuleb, siis vb korgin oopis kodus õlle lahti ja vaatan filmi. :) Sest homme vaja veel Stockholmi minna, et ühe Eestist tuleva tegelase käest mõned CD toorikud ära korjata.

Teksti sai vist jällegi liiga palju, vabandust...

Taltsutasin põdra, leidsin hingesugulase, avasin spordipoe- the usual stuff...

Niih.Oslo. 16.-18.nov, teisip-neljap. 20.00 Uppsalast läks buss, 21.oo Stockis, seal 1.5 h ootamist ja 22.30 Oslo bussi peale. 6.00 Oslos. öösel magada loomulikult ei saanud. 6.00 ei olnud Norrakate pealinnas loomulikult halligi teha. Valvurid peksid mingeid magavaid inimesi terminalist välja.
Seltskond, kellega ma sellel tripil käisin, koosnes (muuseas) ainult sakslastest- Katja, Antje, Esther "Boobs" Binner, Matthias. Seega nemad vadistasid enamus ajast saksa keeles ja kui tundsid, et peaks viisakad olema, siis rääkisid minuga vahepeal inglise keeles ka. Üsna kummaline reis oli seetõttu. Ma aimasin ette, et see nii läheb, aga neil oli palju researchi tehtud Oslo teemadel ja kõiksugu muuseumid-vaatamisväärsused välja otsitud ja kui ma seda kõike omal käel oleks pidanud tegema, oleks palju aega kulutanud. Seega ma otsustasin, et ajaplaneerimise seisukohalt on arukam nende kambaga ühineda :)

Nii, kuna hommikul kell 6.00 olid kõik kohad (kaasaarvatud turismiinfo punkt) kinni (huvitav miks küll?:P), siis otsustasime käia botaanikaaias. Hommikul kell pool seitse 17.novembri hommikul Oslo botaanikaaias ei ole just palju vaadata, ma kinnitan teile :D Kuna seal on PIME ja puud on RAAGUS ja basseinid, purskkaevud jne EI TÖÖTA. Hea et värav lahti oli :P Aga noh, parem ikka kui bussi/rongi terminalis magada.

Peale kirgastavat jalutuskäiku pimedas botaanikaaias läksime tagasi Centralstationisse turismiinfo punkti. Et osta Oslo pass. Millega sai siis sõita tasuta kõigis ühistranspordi veokites ja külastada muuseume. Pass käes, käisime ja vaatasime üle raekoja ja selle ees oleva sadama ja sadama kõrval olema fortressi.
Raekoda oli päris huvitav. Seinad maalinguid täis. Kusjuures raekoda on vist mingi 1950ndal või -ndatel aastatel avatud. seega on seinamaalingud ka sotsialistliku realismi stiilis valdavalt. Päris kodune tunne oli seal jalutada- nagu mingi kolhoosi kontoris :P

Raekojast põrutasime Holmekollenisse. See siis 120 m suusahüppe mägi ja suusamuuseum on ka seal. Päris huvitav oli. Tornist oli hea vaade Oslo fjordile.

Holmekollenist siirdusime Vigelandi. Vigeland oli Norra skulptor. Väidetavalt kuulus :) Jonniv poiss on üks tema kuulsaid skulptuure. See park (Vigelandsparken) oligi tema kujusid täis. Olid huvitavad küll. Suvisel ajal võiks seal täitsa vabalt tunde ja tunde chillida.

Skulptuuride metsast liikusime edasi Frami ja Kon-Tiki muuseumisse ning Viikingilaevade muuseumisse. Framiga käisid vennad põhjapoolusel kunagi, väidetavalt. Üritasid vähemalt. Eriti vinge oli see, et neil õnnestus kolmeks aastaks Põhjajäämerele jäävangi jääda :) Kon-Tiki on Kon-Tiki. Argentiinast Polüneesiasse purjetas Heyerdahl sellega. 101 päevaga. Viikingilaevadest ei ole vist ka midagi eriti rääkida. Ainult et seal muuseumis olid päris laevad (merest välja tõstetud), mitte koopiad.

Siis tuli National Gallery (Munchi "Karje", "Elutants", "Ema ja tütar" ja "Kunstniku õde" on täitsa vaatamist väärt) ja Kuningakoda (valvuri käest saime sõimata ja siis mõtlesime, et korraldaks talle lumesõja aga loobusime siiski sellest geniaalsest ideest, kuna arvasime, et äkki see püss tal seal käes ei olegi makett ja et äkki sellega saab nurjatuid turiste ka tulistada :P) ja siis tuli metroo (unustasin oma kindad sinna ja mütsi ka, loodan et keegi tunneb minu mulgi-mustrilisest villasest mütsist rõõmu) ja siis kaubanduskeskus (chillisime seal mingitel diivanitel ja üks taani paarike ameles kõrvaldiivanil- ega neil suguühtest palju puudu ei jäänud,meil oli nalja nabani igatahes) ja siis rongijaam ja siis busijaam ja siis norskav 150 kilone idioot minu ees pingil bussis (ja üks teine idioot üritas seda norskajat üles ajada aga ajas hoopis terve ülejäänud bussi üles, kaasaarvatud minu) ja siis Stock kl 7.00 (buss jäi lumetormi tõttu 1 h ja 15 min hiljaks) ja siis Uppsala ja läbi ta saigi :P
Oslos hakkas jah kuskil kell 15-16.00 paksult paksult lund sadama - väga lahe oli. Täpselt nagu oleks põhjamaa pealinna talve järele sõitnud :)

Ja Uppsalas oli ühikasse jalutamine väga nutune, sest külm oli ju (vt ülalt märkkust Oslo metroo aadressil ja minu panust sealsete kodutute hakkamasaamisele külmas Põhjamaa talves) ja prillipoed olid kinni kõik (fckin prillid lagunesid kuidagi bussis ära hommikul) jne. Aga koju ma siiski jõudsin ja kohvi maitses hea :)

Muuseas, prille ma siin ei soovita kellelgi ostma hakata. Kogu kupatus (silmaarst, klaasid, raamid) läheb maksma minimaalselt 7000-8000 eeku... Ja mulle endiselt ei meeldi läätsed, kuigi mõni tegelane üritab mind ümber veenda selles ;)

Nii et selline oli siis super-hypper-ühepäevane Oslo-reis. Take it or leave it :)

P.S. Pealkirjast - leidsime linnast ühe põdraskulptuuri, millele sai kenasti selga ronida :)
Hingesugulane oli loomulikult üks tore troll Holmekollenis
Ja Oslos on täiesti olemas Antoni nimeline spordipood :) Krt, ei tulnud seal meelde. Oleks pidand passi poes letti lööma ja hinnaalandust nõudma :P Näedsiis, nüüd põhjus olemas, et sinna tagasi minna.

Sierra Leone vs Birma

Suurepärane öö. Eile kell 16.00 hakkasin kirjutama toredat assignmenti Kesk-Aasia infrastruktuuride, eriti teede, kohta. Kell 8.30 lõpetasin. 4 lk. Paras kräpp tundus, kui hiljem üle lugesin..Vahepeal magasin 2 h ja teist samapalju uimerdasin. Tüüpiline, nagu ikka. Vähemalt nägin hommikul päikesetõusu ühe Uppsala surnuaia kohal :P

Homme viib tee Oslosse. Siit kl 20.00 start, kuskil 21.00 vms Stockis ümberistumine ja hommikul kell 6.00 Norras. Ning õhtul tagasi Svenssonite maale. Ühepäevane reis, aga minu jaoks good enough. Nii kui nii ei viitsi kõiki muuseume ja asju läbi kammida. Seltskond, kellega lähen, koosneb ainult sakslastest. Sealhulgas paarist suht strateegilisest noorest naistudengist ;) Du hast shöne augen! <-- Hakkab tulema juba :D
Krt, viimasel ajal on väljaminekud oluliselt kasvanud, peab vist jälle paar töisemat nädalat tegema...

Aga.
Selle sissekande pealkiri. Sierra Leone. Annan teile nüüd ühe äriidee, lugupeetavad. Kel finantse ja julgust, võib ka teoks teha. Ei tasu siis mindki ära unustada, kui kasumit tulema hakkab ;)
Seda asja rääkis siis õppejõud täna loengus. Võib isegi tõsi olla. Võibolla olete varem kuskilt midagi kuulnud.
Stoori siis järgmine. Mitmetes III maailma riikides antakse inimestele väga väikesesummalist laenu ettevõtluse alustamiseks. A la 100 dollarit. Mingiks perioodiks. Näiteks aastaks. Eestis on vist ka mingid summad, aga need pigem kümmnetes tuhandetes kroonides ja tagasi maksma vist ei pea. Või...enivei...mida iganes.
See sada taala on nendes riikides (Sierra Lione- maailma vaeseim riik, Afghanistan-järgmine, India- lihtsalt igavene mölakas, Birma jne) väga suur raha. Ja sageli suudavad kohalikud selle summaga täitsa vabalt käima panna mingi pisikese perebisnesi või midagi kasvatada vms. Ettevõtlikust inimestel jagub, puudu on vaid algkapitalist. Majanduskasv oli Afghanistanis eelmisel aastal muuseas 30%. Tänavu vist ca 23%. Mis seal viga kasvatada, kui seal varem lihtsalt midagi ei olnud...
Loo moraal on see, et sageli on selliste minilaenude % väga suur- 100 annad välja, 135-140 saada tagasi. Arvutage kasum välja ;) Teine point on see, et oma tegevusega lood stabiilsust nendes piirkondades, kuna tööpuudus on metsik. Kabulis 70% ntx. Lisatöökohad--> stabiilsuse kasv. Eksole. Nii et teed head ja teenid kasumit. Suurepärane, kas pole? Lisateadmiseks teile veel üks huvitav fakt, ärikad- Indias on selliseid ettevõtteid suht palju, väidetavalt, ja suurem osa laenab neist raha ainult naistele. Kuna mehed pidavat raha maha jooma :P Eks igaüks tehku oma empiirilise kogemuse põhjal järeldused, kas see vastab tõele või mitte. Kui ma nüüd Tallinna haldajate Tartu vallutamise pilte vaatan siin, siis mulle tundub küll, et ega need naised meile väga palju alla ei jää ka. Aga noh, need on ju ka need kuulsad Eesti naised.... :)

Päikest ja maasikaid, härrased ja prouased! Sidekontroll ilmselt...neljapäeval?

P.S. Kui see minilaenude jutt ja kammajaa teile nüüd väga segane tundus, siis palju õnne teile. Ma hetkel nimelt kaifin seda Kesk-Aasia loengut suht palju, nii et kui millalgi Eestisse ilmun, siis teate, mis vestluse topic on :P

"The Catcher in the Rye"

Hehee. Osav olen. Postkasti vaatasin täna. Seal oli teade, et mulle on pakk saadetud. Läksin järgi- selgus et tegemist on amazon.com'ist saadetud pakiga. Avamisel selgus, et tegemist on J.D.Salingeri raamatuga "The Catcher in the Rye" :D Kusjuures, ma ise ei mäleta, et ma selle oleks tellinud. 23.oktoobril on tellitud. irw. Ja pangakontot vaadates vaatas mulle vastu müstiline makse amazon.comile. Nii et ainus selgitus on see, et ma mingilt peolt tulles tellisin endale purjus peaga öösel kirjandust :D Ma pole amazonist elu sees midagi tellinud ja tõttöelda mul pole aimugi, kuidas see käib. Aga noh- ilmselt pani alkohol mul ajus vere paremini käima vms :P Kuristik rukkis on hea raamat ka, nii et ma arvan, et tegemist oli väärt investeeringuga (H)

Üks...

päike, palun! Aitäh. Ja elektripirne võiks ka keegi tuua, need siin millegi pärast lähevad järjest läbi... Ja üldiselt ei ole see normaalne, et kui lähen peole- on pime, tulen peolt- ikka pime, ärkan üles- on JÄLLE pime! Nii võib alkohoolikuks muutuda ju!! :s

Big Lebowsky

Laupäev on tore päev. Reisiväsimus oli kontidest kadunud ja hing ihkas uusi tegusid- PIDUU!
Õhtu algas Mr Furmani juures Big Lebowskiga. See sis see film sellest Dude'st :) Kõik ilmselt on kursis, mida see film endast kujutab. Filmi vaatamisel oli ka väike tagamõte. Nimelt jõi Dude seal filmis päris mitu korda alkashi. Ja mitte mingit suvalist alkashi vaid White Russianit. White Russian koosneb viinast, piimast ja kahluast. Dude joob seda asja seal filmis oma 6-7 korda. Iga kord kui ta jõi, pidid kõik ruumis olijad klaasid tyhjaks tegema ja endale uue koksi segama. White Russiani, loomulikult.
Filmi lõppedes...krt, lõppu ei mäleta, aga meie joviaalne seltskond siirdus igatahes kõrvalühikasse TREPIKOJA peole :) Mitte koridori, vaid trepikoja! Seal trepikojas oli oma...mustmiljon koridori ja kõik pilgeni rafast täis. Nii et tegevust jätkus. Paganas, see oli täiesti haige õhtu ikkagi...Lõppes sellega, et tarisin minit purjus tsikki koju. Viisakalt väljendudes- aitasin väsinud neiul koju minna :) Pärast ta ei tahtnud mind enam hästi minema lasta ja tahtis vist mulle mu vaeva eest tasuda...kuidagi...Igatahes otsustasin, et ta on LIIGA purjus mingiteks...misiganes tegevused tal ka plaanis ei olnud, nii et ma lahkusin sealt diskreetselt :)

Pühapäeval magasin kaheni...

Nii. Ja nüüd on teisipäev. Kaks päeva on uus kursus käinud- Central Asia. Väga huvitav on aga tööd jälle mega palju...Nii et eks ma varsti hakkan siin särama oma Kesk-Aasia alaste teadmistega :) Btw, kas te juba teate, et Kazhastani piir Venemaaga on 3000 km pikk ja et 93% Tadzikistanist on mägine, 50% riigist on 3000 m kõrgusel või kõrgemal? Ei teadnud jah? Aga te uurige! :D

Polo 1.4

Nii nii nii. Esimene pikem trip siinoleku ajal siis läbi. Üritan nüüd midagi sellest kirja panna.
Emotsioone on palju. Trip oli lahe. Nii sightseeingu mõttes kui ka seltskonna mõttes. Nii et jäin väga rahule :)

Esmaspäev, 1. november
Hommikul oli eksam. Kell 14.00 sain reisikaaslastega kokku. Sõit Uppsalast Lundi võttis umbes 10 h aega. Teepeal põikasime sisse paari linna, Linköpingisse, Värnamosse ja Helsingborgi. Midagi väga märkimisväärset ei näinud, ainult kirikud ja Helsingborgi raekoja plats.
Kesk-Rootsis on üks järv - Vättern (pikk ja kitsas- ca 100 km pikk vms)- kiirtee E4, mida mööda Stockist allapoole sõitsime, kulgeb paarikümmne kilomeetri pikkuselt selle järve kaldal. Öisel ajal oli see päris kena vaatepilt.
Ca kell 1.30 jõudsime Lundi, kus siis Florenti sõber Gael meile katust pakkus.
Lundi ühikatest vahepeal. Ilmselt on Triin K. selles vallas suurem ekspert kui mina, kuid eks sa kommenteeri siis mind, kui midagi väga bambusesse panen. Lundi ülikool on pea sama suur, kui Uppsala oma - mingi 33- 35 000 tudengit. Kuid vahe on selles, et Lundi elanike arv on ca 100 000, Uppsalas ca 190 000. Seega see on ikka täielik ülikooli ja üliõpilaste linn.
Ühikad. Gael elab sellises ühikate piirkonnas, nagu Delphi. See on terve linnak. Oma pood ja mingi tervisekeskus ja asjad kõik kohapeal olemas. Majad ei olnud nummerdatud, vaid tähistatud. Või mis see eestikeelne sõna siin peaks olema. Igal majal oli oma täht- A, B, C, jne. Kusjuures maja uksel see- käepide vms on selle sama tähe kujuline, mis majaga on tegemist. See on päris praktiline ma leian- tuled öösel peolt, oled väga purjus ja prillid ära kaotanud või maha joonud ja seega ei näe seda 4-5 m pikkust tähte maja otsaseinal- siis saad ka kompamise abil selgeks teha, et mis majaga on tegemist. Kompad ukse käepidet :P:P

Teisipäev - Kopenhagen
Mega ilm oli. Super. Päike paistis ja taevas pilvedest puhas. Seltskond oli lõbus ja tuju hea. Lundist Kopenhagenisse jõudsime kuskil tunniga. Üle selle silla siis. Sillamaks ca 260 Sek. jagatuna neljaga ei olegi nii väga jube. Kopenhageni tuuri alustasime Väikese Merineitsi juurest. Oli küll väike :) Aga tore. Jalutasime läbi suurema osa vanalinnast. Kopenhageni tuttuus ooperimaja on väga võimas. Eriti öösel- valgustatuna.
Ilmselt ei ole mul mõtet hakata üksikasjalikult kirjeldama kõike seda, mida ma seal nägin.
Lisaks suurepäratele hoonetele ja Hans Christian Andreseni kujule (ning teistele skulptuuridele- neid oli seal ikka väga palju) peaks mainima ühte fotonäitust.
Näitus oli mingis telgis mingil väljakul. Tegemist oli Yann Arthus-Bertrandi näitusega. Prantsuse fotograaf. Näitus oli hobustest. Avaldas muljet. Väljapaneku sissejuhatav/tutvustus tekst oli a la et kuidas kirjeldada ja fotosse kammitseda kogu seda ilu ja graatsilisust. Kuidas teha fotosid, mis oleksid nende olendite väärilised, kes on nii liikuvad ja elavad. Ja nii ta siis üritas teha elavaid pilte. Need pildid OLID elavad!! Lihtsalt super. -Bertrandist veel niipalju, et paar aastat tagasi olevat ta laineid löönud raamatuga Earth from Above. See oli siis näitus lennukitelt ja õhust võetud fotodest. Seal telgis oli see raamat/fotokogu olemas- väga väga lahe (H) Soovitan vaadata fotosid tema kodukalt - http://www.yannarthusbertrand.com/ . Netist vaadates siiski ei saa kätte seda feelingut, mis tekkis näitusesaalis/-telgis. Aga midagi ikka.

Mis veel? Üheks oluliseks sihiks oli loomulikult Taanis käies ka odav alkohol :) Võrreldes rootsiga see oligi odav. Aldist- mingi discount tüüpi pood- leidsime suht mõistlike hindadega alkot. 0.7 liiter viina ca 120 eek. liiter Gini - ca 140 eeku. Suht norm. Võrreldes Rootsiga.

Õhtul enne äratulekut käisime autoga tiiru ka Christianias. Kuna olime kõik väga väsind- päev otsa jalul ju- siis väga kauaks sinna ei jäänud ja poodides ei käinud. Christiania on siis väidetavalt Euroopa oluliseim hipikommuun. Ma täpselt ei mäleta seda storit (kui keegi teab, võib jälle kommentaaridesse kirjutada). Aga teema vist selline, et politsei olla kohalikega või mingi kohaliku gängiga (?) teinud diili, et nad hoiavad ise seal korda. Politsei seal ei käi. Seega saab Christianiast osta kerge vaevaga narkotsi. Enamati vist kergemat kraami- kanepid, marihuanad jne. Nojah, me seda kraami igatahes ei ostnud.
Teel Rootsi- peale silla ületamist- oli meil vastas toll. Autosse näidati przektoritega sisse ja väga karmilt päriti, et kus te käisite, kaua olit Kopenhagenis, kuhu te nüüd lähete jne. Kui esitati küsimus, et kas te Christianias ka käisite, siis tuli (õnneks mitte ühest suust :P) autost vastus, et ei. "Nii et kui me auto läbi otiksime, siis ei leiaks me midagi Christianiast?" "Ei, loomulikult mitte". :) Nii et jah. Tundub, et Lõuna-Rootslased käivad Christianias "rohtu" ostmas.

Teisipäevane päev oli hea päev. Kopenhagenist jäid head mälestused. Alates hea ilma, hea seltskonna ja laheda fotonäitusega, lõpetades suurepärase suurlinnaga. Kopenhagenis elab ca 1.5 milj inimest. Ta on Põhjamaade suurim linn ja metropol. Belglasele ei meeldinud, et linnas oli suht palju erinevaid reklaame ajaloolistel majadel ja palju ärisid jne. Aga mulle see pigem meeldis. Ma olin seal vaid ühe päeva, kuid jäi mulje, et see linn on täis elu. Kus kogu aeg on tegevus. Minu meelest oli ajalooline arhitektuur ja tänapäevased ärid ja reklaamid jne päris hästi omavahel kokku sulandatud. Aga noh. See on ka suurim linn, kus ma käinud olen, nii et võibolla siis selle pärast sellised emotsioonid.


Kolmapäev
Helsingor - Helsingborg - Lund - pidu Lundis.

Kolmapäeval käisime hommikupoole jälle Taanis. Seekord põhjapoolt ja laevaga üle mere. Helsingor - Helsingborg on nagu kaksiklinn- teine teisel pool ´Taani väinu. Helsingor siis Taanipool. Laevasõit sinna võttis 20 min ja maksis 18 SEK :) Mycket bra.
Helsingori suurim vaatamisväärsus on ilmselt tema loss/kindlus. Ma ei mäleta nime, kuid igatahes on see see loss, kus elas Hamlet :) Väga lahe oli jällegi. Väga suured kindlustused-bastionid ümber lossi jne.
Helsingor ise on päris tore väike linnake. Tänavad olid täis kaupmehi. Enamasti müüd rootlastle alkoholi :P Rootslased, kes laevalt maha tulid Helsingborgis olid ilmselt nagu soomlased Helsingis- õllekärudega...
Helsingorist ei olegi rohkem nagu midagi kirjutada. Vanalinn, loss, juustu, veini, suveniiride ja muud poed, üks lahe kirik. And thats it :)

Helsingborg- Rootsi poolne linn siis, oli suht mõttetu. Raekojaplats oli ok ja see kebab-house ka, kus söömas käisime :)

Tegime sealt minekut ja tagasi Lundi. Lundis tegi Gael meile linnatuuri. Samuti suht mõttetu väike Rootsi linnake (no offence Triin :P). Kirik oli tore. Mõned ülikooliga seotud hooned ka ja vanalinn.

Õhtul läks peoks. Ainult peoks, käest ära ei läinud :) Prantslased tõmbasid ennast ühikas oblastisse ja ka hiinlanna (Lei) proovis elus esimest korda viina apelsini mahlaga. Olime tema vastu armulised- ei jootnud täis. Ta jõi kaks poolikut klaasi apelsinimahla kus võis kokku olla mingi 2-3 cl viina ja ta oli sellest juba väga rõõmus igatahes :P Prantslasi oli sellel pre- partyl liiga palju- enamus jutuajamisest toimus prantsuse keeles, mis ei ole just mu tugevaim külg. Igatahes olen ma nüüd tuttav mõningate toredate prantsuse laulukestega- Allez la Chante ntx on üks. Kirjapilt on ilmselt vale ja tähendus WAY TO UNPOLITE et seda siia kirja panna :P Kes teab see teab, kes ei tea, see küsigu mult MSNis :P Igatahes pärast öösel peol- kell 2, kui meid välja visati, laulis prantsuse-hispaania (meie uued sõbrad sealt peolt)- eesti (by default parimad laulumehed Euroopas, kui asi puudutab joomalaule :P kõige valjemad vähemalt :) ma arvan, et te teate, millest ma räägin :D ) ühendkoor seda laulukest igatahes väga kaua ja kõlavalt.
Nii. Delphist jalutasime siis Västgöeta nationisse. oma 30 min. Kohale jõudes oli place täis. Ja pidime ootama. Ja sõimasime turvasid. Ja jõime ära kogu alko, mis oli kaasas. 30 min ootamise järel saime siiski sisse. Nationit Uppsala omadega võrrelda ei saa. Meie nationid on ajaloolistes hoonetes. palju ruumi ja õhku jne. Västgöeta dancefloor oli aga suht väike keldriruum, puupüsti rahvast täis. Aga lõbus oli ikka. Ma purjus peaga arvasin, et kuna kõik nügivad mind ja ei lase rahulikult tantsida, et see peabki nii olema ja on normaalne seal kohas- nügisin vastu. Sellest tuli väike jama ja ühe rootslasega oleks peaaegu et väikseks kakluseks läinud :) Asi lahenes siiski rahulikult ja pärast tegime ühed õlled.
Mida veel. Pidu oli suht lahe. Vahemeremaadest pärit tudengite jaoks lõppes asi liiga vara ja riiete kättesaamiseks kulus mingi 45 min. Selle aja siis laulsime turvameestele serenaadi. Allez la Chante... ja muid laule ka :P Neil seal selline kord, et kui lärmad liiga palju järjekorras, siis saadetakse saba lõppu. Kuna me olime algul keeldunud tantsupõrandalt lahkumast, siis olime seetõttu nii kui nii saba lõppus. Seega meid see klausel ei morjendanud. Ja laulu jätkus kauemaks :D
Teel ühikasse tehti ka loomulikult erineva raskusastmega (karistusseadustiku mõistes) trikke, aga neis ajalugu vaikib :) Loodan, et me kõigi nende ringi tõstetud liiklusmärkidega Lundis liiga suurt kaost ei tekitanud.... :P

Neljapäev 4. november
Lund- Vättern- Stockholm- Uppsala

Tagasi Uppsalasse. Tahtsin, et me käiks läbi ka Ölandilt. See on see pikk kitsas saar Rootsi idarannikul, Gotlandist lõunas. Sinna saab Kalmari linnast üle silla. Aga kuna ilm oli keff ja magasime 11ni, siis jäi see plaan katki. Oleksime Ölandil olnud kuskil kell 15.00-16.00 ja siis oli juba praktiliselt pime. Ja uppsalasse oleksime ka liiga hilja jõudnud. Nii et Ölandi tripp tuleb siis kevadel.

Neljapäev oli pime päev...Olin veits kefas tujus, et Öland nägemata jäi ja kiirteel polnud midagi vaadata ka ja vihma sadas ja tagasi Uppsalasse ja...üleüldse. Sitt niff.

Lõunapaus oli Värnamos- see linnake umbes poolel teel Malmöst Vätterni äärde. Leidsime sealt Hiina buffe. Maksad ja siis söö, palju mahub. Meie hiina tsikk tegi restoranipidajatega hiina keeles juttu ja need olid suht imestunud nii internatsionaalse selzkonna nägemisest. Hinnaalandust see imestus endaga siiski kaasa ei toonud...Nojah. Hea söök mõistliku hinnaga. Nagu peda koffik juba :P

Värnamost põrutasime Vätterni äärde. Selle idakaldal on linn (nime ei mäleta). See on see linn, kust vist on alguse saanud mingite Rootsi traditsiooniliste maiustuste tootmine. Need on need punase- valgetriibulised kommid. Nime jällegi ei mäleta...Igatahes oli seal nii väikse linna kohta mustmiljon väikest kommipoodi (Kairi L.- kolid sinna? :) ja suveniiri poodi. Ja kuna hakkas kätte jõudma offseason time, siis müüdi komme poole hinnaga. Võite arvata, et kas me ostsime neid sealt või mitte :P
Nii. Vätternis on üks saar. Kuhu sellest kommi-linnast saab laevaga. Ja saarel on hunnik matkaradu ja looduse õpperadu ja üleüldse paistis üks popp saar olevat, niipalju kui ma sellelt rootsikeelselt infotahvlilt aru sain. Nii et jälle üks plaan soojemate ilmade tulekuks- seljakott selga ja saarekesele tiir peale teha.

Peale järve ääre nägemist ja peale paari kiiremat tiiru kohaliku lasteaia karusselliga pakkisime ennast jälle autosse ja teekond jätkus Stockholmi poole.
Stockis kasutasime võimalust ja tiirutasime autoga linnas ringi. Öist Stocki ma ei olnudki näinud. Väga vinge oli jällegi. Mõned päris head pildid tegime.
Ubes kell 21.00 olin Uppsalas. Tühjendasin mailboxi ära ja keerasin magama.

Nii et selline trip siis. Soojad mälestused on ja neli sõpra jälle rohkem- Lei, Florent, Allain, Gael :)

Dreamteam ready to go

Niisiis...See pagana eksam on tehtud. Tagasi arvutitaha jõudes avastasin, et Põhjamaadele on antud terrorihoiatus. Just siis kui ma hakkan Kopenhagenisse sõitma!! Nii vahva :) :P

Reisiseltskond on lahe- prantslane, belglane, eestlane ja hiinlanna :) Tõsine dreamteam. Mitte ühtegi neist (eestlane välja arvata, aga see vennike viskab ka vahel kopa ette :P ) ei ole varem näinud. Nii et näis mis sellest siis välja tuleb. Tagasi Uppsalas neljapäeval. Ja kurat, kui Bush siis veel president on siis...on kehvad lood ma ütlen :P