Kevad?!

Inimesed tulevad, inimesed lähevad. Nagu rändlinnud kevadel. Laupäeval tassisin oma Leedu silmarõõmu kohvrid rongile, täna tõin Poola silmarõõmu kohvrid rongilt ühikasse. Ja ühele eesti magistrandile näitasin veits linna ja tegime õlut. Ja Katjale viisin 3 roosi - neiu lausa sulas, ma ütleks :) Ja tegelikult on hea inimene vahel täitsa hea olla.
Aga üldiselt on kurb. Et inimesed lähevad. Loomulikult, juba täna nägin ühikate vahel kaartidega, suurte (selja/reisi)kottidega inimesi - uued välkarid. Et sis uued tulevad asemele. Aga see ei ole ikkagi see. Katjaga oleme 2. augustist saadik kokku puutunud- keelekursused ja ühised loengud ja mõned peod. Ja täna avastasin, et olen ta aint 2 korda kutsundu enda juurde õhtusöögile/-joogile :s 2 x selle pärast siis, et sügisel ei viitsind koristada mingi aja. Siis ei tahtnud oma urkasse rahvast lasta. Masendav, kas pole?! TÄIESTI KREISI!! :(
Ja masendav on ka see, et inimesed nagu...lähevadki ära. Ilma et ma oleks nendega korralikult tuttavakski saanud. Ja see on ju täiesti kohutav, sest ma arvan, et päris mitmed neist, kes ära lähevad, on tegelikult lõpp lahedad inimesed. Head ja chillid inimesed. Ja neid ei ole kunagi liiga palju. Ja JUBA on fckin pool ajast siin möödas. Ja ma olen liiga vähe asju teinud, liiga vähe reisinud. Ja ma alustan liiga palju lauseid sõnaga "ja". Ja ma arvan, et see on selle pärast mul siin hetkel sellises "stiilis" jutt, et ma just lugesin mingit punga-inimeste blogi :)

Vaatasin netist mingit Bacardi reklaami. Slogan oli: "Live like you mean it". Nii ongi. Ela, nagu sa mõtleks seda. Mitte mängult, mitte eputamise pärast. Vaid päriselt. Ise endale. Nii et sa ise rahul oled. Huvitav, kuidas see mul siin välja tuleb kevadel. Teoorias olen ma hullult kõva, nagu olete ilmselt tähele pannud, aga praktikaga võib mõnikord raskeks minna.

Õhtul oli vestlus ühe suht aruka Tlna tütarlapsega. Täiskasvanuks saamise ja ratsionaalsuse ja lapsemeelsuse teemadel. Kuidas ja keda usaldada, millal ja kellesse armuda jne. Väga chill conversation :) Kus mõlemal poolel oli oma point täitsa olemas. Ning see on ju päris tore, kui jutus ka pointi on :)