Veebruar algab sitasti.

Pole mitu päeva juba korralikult õppida suutnud. Täna pean linna uut laualampi ostma minema, kuna vana keeldus töötamast. Väga kehv on olla- palavik ilmselt või ma ei tea mis värk on. Ei tahaks eriti välja minna, aga peab.
Eile käisin ühel siinsel tuttaval (sõbral?) külas. Kuna tegemist on värvika inimesega, siis pikemalt ma hetkel tema kireval saatusel peatuma ei hakka vaid kirjutan sellest kunagi tulevikus :) Võibolla. Kui ta mind enne maha ei löö. Igatahes oli tore aga täna hommikul ei ole enam nii tore. Tervise mõttes siis.
Täna oli plaan Värmlandisse minna tantsulkale ja homme Stockholmi muuseumitesse chillima, aga ilmselt jäävad need asjad nüüd ära. Ja telefoni krediit on ka otsas. Ja süüa peaks ka ostma.

SMS.ac - blokkisin selle ära, liiga palju kutseid tuleb ja ma ei viitsi enam möllata nende netiviguritega. Orkut, rate.ee, msn on täiesti piisav ja ülearu juba, ei plaani enam liituda mingit sõbra-lehekülgede ja sünnipäeva-meelespeade ja kahtlaste sms-i saatmiskohtade ja ma ei tea millega veel. Vabandust.

Ühesõnaga, täna on selline päev, et kui ma Tlnas oleks, siis pakiks kotid ja sõidaks koju, käiks saunas ja siis magaks kaks päeva ja laseks emal endale ahjukartuleid teha :) Aga kuna teatavatel minust mitteolenevatel asjaoludel on selle idee täideviimine vist hetkel raskendatud, siis lähen ostan hoopis oma lambi ära, käin Nettos (siinne discount store) ja siis tulen koju ja kallan endasse sisse niipalju teed ja lahustuvad paratsetamooli, kui mahub. Krt, Strohi oleks vaja, saaks asjalikumat teed teha...
Ja päike on ka kuhugile kadunud...

* * *

Boulevard Of Broken Dreams

I walk a lonely road
The only one I that have ever known
Don't know were it goes
But its home and I walk alone

I walk this empty street
On the Blvd. of broken dreams
Were the city sleeps
And I'm the only one and I walk alone

My shadows the only one that walks beside me
My shallow hearts the only thing that's beating
Sometimes I wish someone out there will find
Till then I'll walk alone