Sügis

Viimased kaks nädalat olen köhinud nii et sisikond tahab välja karata ja pakkide kaupa taskurätikuid ära nuusanud. Hammas ka valutanud viimase nädala - täna lähen arstile.
Ühesõnaga- kopp on ees sellest haige olemisest ja võiks nüüd terveks saada juba.

Aga eilne Linnateatri etendus "Vincent" Hobuveskis oli küll päris tore. Koht ise oli super ja etendus ise ka selline mõnus rahulik olustikupildike. Mida oli hea ja lihtne vaadata ja kaasa mõelda ja isekeskis vaagida, et ehk on meis kõigis mingid imetabased anded peidus, vaja on vaid kedagi või midagi mis need anded välja päästaks. Eelmise nädala "Tshapajev ja Postotale" oli see Vincent igatahes hea vaheldus.

Changes

Kuidas defineerida "sõprust"? Kui palju võib muutuda inimene, kes on aasta otsa olnud kodumaalt eemal? Kui see kodanik oli enne "sõber", siis kas tõesti võivad inimesed aasta-pooleteisega muutuda nii palju, et peale seda perioodi justkui ei olegi temaga enam midagi ühist? Kas see on kellegi süü? Või on see lihtsalt elu ja inimesed muutuvadki? Või on mingid asjad jäänud välja ütlemata ja seepärast on sõbrad üksteisest võõrdunud? Kas peaks üritama probleemi olemust selgitada või laskma asjadel minna nagu nad lähevad? Kas sõbrad ka tulevad ja lähevad või on need, kes lähevad kõigest tuttavad? Kui nii, siis kuidas ikkagi defineerida "sõprust....

Logardid ahju

Nädalavahetusel küttis kirgi siis T-särk nimega "Kommarid ahju". Väga innovaatiline Kivisildniku ja Juku-Kalle poolt, indeed.

Aga 17. sept toimus Maailmapäev. Suurim projekt, millega siiani maha olen saanud. Kuna eelarve oli suhteliselt lahe, siis sain kõik kulud julmalt kinni taguda ja ei pidanud ise midagi nokitsema. Ei mingit lavale katuse meisterdamist (nagu Tudengirocki raames vaesed korraldajad pidid tegema näiteks). Nii et mis siis sellistes oludes viga asja korraldada.

5 nädalt sellise ürituse jaoks oli paraku aga ikkagi selgelt vähe. Eriti kannatasid meediakajastus/reklaam ja ürituse sisu. Ürituse sisu ka selle pärast, et kodanik P., kes programmi eest hoolitsema pidi ei saanud oma ülesannetega hakkama. Nii et lõpuks panin mina ka programmi kokku. Kuigi tegelikult pidin hoolitsema ainult infrastruktuuri ja tehniliste asjade pärast.
Aga noh, hea kogemus ikkagi.
Peamine õppetund on see, et:
1. tuleb alustada varem
2. projektijuht peab oma projektimeeskonna liikmete munad projekti ettevalmistamise väga esimestes faasides väga kindlalt pihku võtma. Sest tsiteerides Richard Nixoni kunagist abi Chuck Colsonit- kui teil kellegi munad peos on, siis on ta ka oma südame ja mõtetega teiega :)
Ehk siis- munad pihku ja meeskonnatöö on garanteeritud :p

Peale Maailmapäeva ma puhkasin ja tervenesin. Nädala jagu. Väike sügismasser tuli kallale. Sellel nädalavahetusel käisin maal. Võtsin juurikaid, panin erinevaid põllutööriistu varju alla jne. Ettevalmistused talveks, ühesõnaga. Ja lehti muudkui langeb ja langeb. Jamasti küll veidi. Jaan Tätte laul "Närvid" tuli meelde. Te ei tea? Aga te uurige!

Täna siis Tlnas jälle. Ja võtan hoogu, et olla asjalik. Hommikul uurisin Poola sõidu hindu ja võimalusi. Arvan, et 3 nädala pärast teen ühe Varssavi- nädalavahetuse. Ewale vaja külla minna. Minu kullakallis naaber siis Uppsalast minu Karlsrogatan 7 ühikast. Kolmap õhtul minna, esmasp lõunaajal oleks tagasi Tlnas. Bussiga nii hirmkallis ei olegi.
Järgmisel nädalal algab uues töökohas väljaõppe ja sisseelamise nädal. See on ka positiivne. On aeg asjalikult sisustatud vähemalt ja kunagi makstakse palka ehk ka. Mis oleks ERITI positiivne.

Vot tak. Ja neljapäeval on teater. See on ka tore. Ja täna kino ja kolmap töökaaslastega LaserZone ja laupäeval üks väike sünnipäev. Asi sujub, asi sujub :)
Nii et luuserdamine siis selleks korraks läbi ja logardi staatusest ka vaba jälle.

Perekond Talvik

Pulmas siis käidud. Pruutpaar nägi vääga tore välja. Nagu ka oli arvata, eksole. Oma vanas koolimajas pidu pidada oli huvitav kogemus. Igatahes on see Kärstna mõis üks ütlemata meeldiv peopaik. Nii et kui kellelgi tekib tahtmine pulmi või sünnipäevi või muid asju tähistada, siis seal soovitan seda küll teha. Mind kutsuge muidugi ka siis ;)

Hõissa, meil on pulmad!

Kristi ja Ott, KIBE!! :)

Eilse päeva point- "Elu ei ole rahvastepall. Sul on üks elu!"

Korraldus
Avastasin, et hakkan vist ürituste korraldamise jaoks vanaks jääma. Ei näe sellel närvitsemisel tõttöelda mõtet. Või on asi lihtsalt hetkel selles, et ma ei saa kogu asja teha nii, nagu ma ise tahaks- oma näo ja parema äranägemise järgi? Ei tea. Kopp on igatahes ees. Aga võiduka lõpuni tuleb ikkagi vastu pidada.

Kartulid...

...on selleks aastaks nüüd võetud. Kui minust midagi muud ei saa, siis farmeri õpilasena on mul vähemalt mingi tulevik olemas :)

Pride

Kust läheb piir nn "mõistlik olemise" ja eneseuhkuse vahelt? Kuhu maani peab inimene ennast painutama, suruma alla oma eneseuhkust, kuna kompromissid on ühiskonnas vajalikud ja kust alates ta peaks konfliktsest olukorrast pea püsti sirge seljaga minema kõndima, et säilitada väärikust?