Kevad
Vol 1

Hommikul tulin Mõigust linna. Ja päike paistis. Ja mingi elukas laulis metsas. Mõni lind ilmselt :) Ühesõnaga korraks tekkis tunne, et talv on läbi. Mmmmmmmõnus.

Tervis

Eilsel sõbra soolaleiva/sünnipäeva peol hoidsin küll madalat profiili (mida paraku mõned mulle teravalt pahaks panid) ja tarbisin vaid ühe õlle ja liitri mahala ("mahl" nagu mahl, mitte "mahl" nagu 2 osa mahla ja 1 osa viina). Aga täna ikkagi seest keerab ja olemine ei ole üldse hea.
Siit moraal - jood või ei joo, vahet ei ole :o)

Lyckliga gatan
Gunnar Goes Comfortable

Armastus. Ebaaus armastus. Ebaaus seks. Feeling easy, feeling uneasy. Kiiruga ja mõnuga sittumine. India. Paremad ja halvemad ajad. Eeskujud. Isata üleskasvamine, isa leidmine, tema surm ja talle andestamine. Tore, et ei olnud 17. aastane noormees 1931. aasta Saksamaal. Kaasmaalastest eeskujud. Kuidas täita tühjust? Peale alkoholi ja sigarettide. Otsused elus - valikud meie sees ja väljas. Painajad meie sees. Ego ja sellest loobumine. Enese koorimine. Nagu sibula koorimine. Kiht kihi haaval. Kuni alles jääb...

ausus
armastus
meelerahu

Armastus. Maharahunemine. Lyckliga gatan. Lõpp.

Kes täna ETVst antud dokfilmi nägid, saavad vb aru, millest jutt. Mitmes kohas tundsin peategelases ära iseenda. Osa tema kogetust on endal juba läbi elatud, suurem osa ilmselt siiski veel ees. Kurb oli see, et kui Gunnar rääkis oma nooruspõlveseikadest ja emotsioonidest, siis nad tulid küll kõik mulle meelde. Aga miks mul on vaja ühte filmi, et niii helgeid hetki meelde tuleta? Miks ma unustan head, mis on olemas? Kuidas sellisest pealiskaudsusest lahti saada? Kuidas mõelda enam kõigele heale ja vähem halvale?
Need on need küsimused, mida ma endalt seda asja vaadates küsisin.

Nii et tore lugu oli. Aus lugu. Ühe mehe lugu. Ja kõige parem loomulikult see, et ka see film tõestas, et lõppude lõpuks läheb ju kõik nii kui nii hästi...

Areng

Usinamad blogikülastajad on juba kahtlemata tähele pannud, et blogi alla otsa on tekkinud mõned väikesed infokastikesed. Päeva sõna ja tsitaat, päev ajaloos jne. Idee järgi peaks need kastid küll olema mu blogi paremas servas arhiivilinkide jms all. Aga kuna mu veebiehitaja võimed ei ole päris piisavad, siis las ta olla pigem nii, nagu ta praegu on.
Head lugemist/ harimist :)
Ja umbes kaks nädalat veel. Siis teen mõneks ajaks 100 tunniste töönädalatega (umbes nii palju on neid töiseid tunde eelmise 7 päeva jooksul) lõpu ja katsetan korraks, kas peolooma eluviis ka veel meelde tuleb.

...

6 tunnine koosolek, võimalik kaotus palganumbris järgnevatel kuudel, närvidele käivad kolleegid, jätkuvad probleemid projekti aruandlusega, inimeste hulk, kellele end tõestada tuleb ei paista sugugi vähenevat, raskused kolimiseks transpordi leidmisel and so on... on olnud ka paremaid päevi...

Linnalegendid:

Suvised legendid:

"Lähme Levikasse"
"Levikas on kinni ju"
"Ei ole ju"
Kuidas ei ole, ma just kuulsin kelleltki, et kinni on"
"Ma räägin sulle, ei ole kinni, ma eelmisel reedel alles käisin seal"

Talvised legendid:

"Lähme ujuma. Kalevisse"
"Kalevi ujula on kinni ju"
"Ei ole ju"
"On küll kinni"
"Ei ole ju, 19. jaanurail pidi lahti tehtama"
"Ma räägin sulle, et ta on kinni, ma alles täna kõndisin sealt mööda"

Ja seda ma tõepoolest tegin. Uksel oli silt:

SULETUD
CLOSED
Kuni 1. veebruarini.

Nii et kannatust veel. Viimased poolteist nädalat.

Pidu CIA õuel

Ilmad on ilusad. Vähemalt aknast vaadates. Ja siis, kui väga kaua ei pea õues vedelema. Tänavatel on mõnus vaadata inimesi, kes kõnnivad kiiresti kiiresti ja ei pööra tähelepanu millelegi muule peale tee nende ees. Kaugelt on näha, et ainus mis neil mõttes on, on võimalikult kiiresti oma sihtpunkti (loe: sooja) jõudmine. Kõik/paljud on riietesse mähkunud, mütsid ja kapuutsid peas, sall silmini.
Mingid jänkidest turvaeksperdid oleks seda linnapilti nähes kindlasti üsnagi pöördes - just nagu hunik väikeseid põhjamaiseid terroriste jookseks ringi, varjates oma nägu ja identiteeti. Oh seda rõõmu, kui saaks nad kõik kinni nabida, kuskile Guantanamosse tarida ja siis neilt välja pigistada, kus Osama ennast varjab...Oijahh.

Kui juba need netinaljad teemaks olid....
...siis siin on üks apdeiditud versioon eelmisest sissekandest :)

+20 kreeklased panevad kampsunid selga
+15 havailased lülitavad kütte sisse (kellel on)
+10 ameeriklased värisevad. Venelased istutavad kurke. Helsingi üürnikudlülitavad kütte sisse.
+5 - Laplased lähevad päevitama.
+2 - Itaalia autod ei käivitu.
0 - Destilleeritud vesi jäätub. Ameerikas külmub vesi. Venemaal vesi pakseneb.
-1 - Hingeõhk muutub nähtavaks. Aeg planeerida puhkust Vahemere ääres. Poliitikud hakkavad muretsema kodutute pärast. Venelased söövad jäätist.
-4 - Kass tahab sinuga ühes voodis magada.
-5 - Prantsuse autod ei käivitu.
-10 - Aeg planeerida puhkust Aafrikas. Laplased lähevad ujuma.
-12 - Liiga külm, et võiks lund sadada. Norralased panevad kampsunid selga.
-18 - Helsingi majaomanikud lülitavad kütte sisse. Venelastel viimane piknik.
-20 - Hingeõhk muutub kuuldavaks. Alaskal pannakse T- särgid selga.
-23 - Ameerika autod ei käivitu. Liiga külm, et võiks uisutada.
-26 - Hingeõhku saab lõigata ja kasutada iglu ehitamiseks. Saksa autod ei käivitu. -
29 - Kass tahab sinuga ühes pidzaamas magada. Havailased on välja surnud
-31 - Liiga külm, et võiks suudelda. Jaapani autod ei käivitu. Lapi jalgpallimeeskond hakkab kevadhooajaks trenni tegema.
-35 - Aeg planeerida kahenädalast sooja vanni. Laplased kühveldavad katuselt lund. Rootsi autod ei käivitu.
-39 - Elavhõbe jäätub. Liiga külm, et võiks mõtelda. Laplased panevad särgil ülemise nööbi kinni.
-40 - Auto tahab sinuga ühes voodis magada. Laplased panevad kampsuni selga.
-42 - Euroopas jääb liiklus seisma. Laplased söövad pargis jäätist .
-45 - Laplased panevad vannitoa akna kinni. Kreeklased on välja surnud. Poliitikud teevad midagi kodutute heaks.
-50 - Merihobud lahkuvad Aleuudi saarestikust. Laplased panevad sõrmikute asemel käpikud kätte. Ripsmed jäätuvad, kui silmi pilgutate. Alaskal pannakse vannitoa aknad kinni.
-70 - Jääkarud lahkuvad Baffini saarelt.
-75 - Soome scoutspataljon evakueerib Jõuluvana. Laplased lasevad mütsil kõrvaklapid alla.
-80 - Juristid panevad käed oma taskutesse.
-114 - Piiritus jäätub. Venelased on mornid.
-268 - Heelium muutub vedelaks.
-270 - Põrgu jäätub.
-273,15 - Absoluutne null. Kõik atomaarne liikumine lakkab. Laplased on nõus, et kisub jah veidi krõbedaks.

Kas teie pidžaamas on ruumi teie kassile?
R.I.P. Havailastele...

+20 kreeklased panevad kampsunid selga
+15 havailased lülitavad kütte sisse (kellel on)
+10 ameeriklased värisevad. Venelased istutavad kurke
0 Ameerikas külmub vesi. Venemaal vesi pakseneb
-5 prantsuse autod ei käivitu
-10 planeerite puhkust Sharm el Sheikis
-15 kass ronib voodisse. Norralased panevad kampsunid selga
-17 New Yorki majaomanikud lülitavad kütte sisse. Venelastel viimane piknik
-20 Ameerika autod ei käivitu. Alaskal pannakse T- särgid selga
-25 Saksa autod ei käivitu. Havailased on välja surnud
-30 poliitikud hakkavad rääkima kodututest. Kass poeb teie pidžaamasse
-35 Liiga külm, et mõelda. Jaapani autod ei käivitu
-40 planeerite kahenädalast vanniskäiku. Rootsi autod ei käivitu
-42 Euroopas jääb liiklus seisma. Venelased söövad pargis jäätist
-45 Kreeklased on välja surnud. Poliitikud teevad midagi kodutute heaks
-50 ripsmed jäätuvad, kui silmi pilgutate. Alaskal pannakse vannitoa aknad kinni
-60 jääkarud migreeruvad lõunasse
-70 põrgu külmub kinni
-73 Soome scoutspataljon evakueerib Jõuluvana
-80 juristid panevad käed oma taskusse
-114 piiritus jäätub. Venelased on mornid

Üks laul tuli meelde. Tundub kuidagi sobivat tänasesse päeva. Klappides on ta tegelikult parem, kui sõnadena siit alt lugedes.

The Corrs
Would You Be Happier

Have you ever wonder where the story ends, and how it all began, I do (I do, I do, I do, I do)
Did you ever dream you were the movie star with popcorn in your hand, I did (I did, I did, I did)
Do you ever think you're someone else inside, when no one understands you are (you are)
And wanna disappear inside a dream but never wanna wake, wake uuuuuup

Then you stumble on tomorrow, and trip over today

(Chorus)
Would you be happier if you were someone together
Would the sun shine brighter if you played a bigger part
Would you be wonderful if it wasn't for the weather
You're gonna be just fine (gonna be just fine)

Are you not afraid to tell your story now, when everyone is done it's too late (too late, too late)
Was everything you've ever said or done not the way you planned, mistaaaake
So you promised that tomorrow, be different than today

(Chorus)
Would you be happier if you were someone together
Would the sun shine brighter if you played a bigger part
Would you be wonderful if it wasn't for the weather
You're gonna be just fine
I think you're gonna be just fine
You're gonna be just fine
So don't worry baby

You're racing for tomorrow, not finished with today

Would you be happier if you were someone together
Would the sun shine brighter if you played a bigger part
Would you be wonderful if it wasn't for the weather
I think you're gonna be just fine

Would we be happier if we were someone together
Would the sun shine brighter if we played a bigger part
Would we be wonderful if it wasn't for the weather
I think we're gonna be just fine
I think you're gonna be just fine

Don't worry baby
Gonna be just fine
Don't worry honey
Gonna be just fine
Don't worry baby
Gonna be just fiiiiine

Just a day, just a day, just an ordinary day...just trying to get through...

Kolmapäeval oli palju huvitavaid uudiseid. Esimene uudis oli see, et külmalaine saabus oodatust varem ja oli oodatust käredam. Teine uudis oli see, et EL parlament lükkas tagasi paljuräägitud EL-i eelarvekava. Ja viimaks tuli veel ka selline uudis, et mul ei pidavat olema üldse mitte mingisuguseid tundeid. Ilmselt see tõdemus ei ole paljudele mu tuttavatele erilise uudisväärtusega info. Või siis teatud osale tuttavatest. Uudis või mitte, minul lõi hetkeks see pea veidi selgemaks. Vist. Nii et ma olen nüüd veidi aega oma kujutletavas koopas ja säästan üldsust oma ilmselgelt ebameeldivast seltskonnast.

Õhtul esitles Ines hollikas oma uut plaati. Ma arvan, et mõnest loost vähemalt meil siin hitt saab. Noorsootöötajad olid kohal oma tuntud headuses olles endiselt sotsiaalsed ja volüümikad ja bravuurikad ning lõhkudes ohjeldamatult veiniklaase ja tantsides tantsuplatsil üksteise varbaid sodiks :)

Ja külm on tore.

Vanaproua sünkar

Eile sattusin Õismäele. Seal tähistas üks daam tagasihoidlikult enda jõudmist auväärsesse ikka. Iga on tõesti tal märkimisväärne, kuid mammi ise suht kõbus, lõbus ja (ikka veel) seksikas.

Genialistid lauldi ilusti üle ja Dagö saatel kabaree tantsimisega ei tekkinud ka probleeme ning õhtu suurim üllatus oli ilmselt see, et politsei selle kassikontserdi peale ei lennanudki kohale. Ma arvan, et nad lihtsalt kartsid :)

Igatahes - kokkuvõtvalt - nalja sai, sahampust voolas, mööbel purunes, vesipiip oli, rinnapartiid olid, ühine vanniskäik oli. Tore õhtu oli.

P.S. K.R. - ma EI OLE libe mees. Sotsiaaltöötajad (tegelikult noorsootöötajad, aga erilist vahet minu kui võhiku jaoks ju ei ole :) lihtsalt paraku toovad selle poole minus esile, kuna nad on lihtsalt ise nii bravuurikad ja volüümikad jne. Seega pean samaga ju vastama ;)

All osa fotosüüdistustest...see tagasihoidlikum osa.

Tervitused

Käesolevaga tervitan kõiki kompleksides ja identiteedikriisis vaevlevaid katkiseid naisi. Samuti kõiki vahvaid meesterahvaid, kes neile antud kompleksid tekitanud on.
Ning ütlasi annan teada, et ma ikkagi ei viitsi olla see lammas, kes antud suppi helbib.

Tänan tähelepanu eest.

Falck seebiks

Käesolevaga protesteerin Falck Eesti täiesti alatu ja vastutustundetu käitumise pärast Tallinna ühistranspordis piletikontrollide funktsiooni täitmisel. Lugu järgmine:

Ootan mina Mere puiesteel trammi, et oma kallisse Kalamajja sõita. Vaatan, 4 noort tüüpi tulevad ja jäävad seisma, ootavad ka. Ühed parajad pätid. Välimuse järgi. Nike pealaest jalatallani. Nojah, oodaku pealegi.

Lähen ma südamerahuga trammi ja sõidan kodupoole. Klapid kõrvas, müts peas, vaatan pärastlõuna talvepäikest vanalinna kohal. Chill grill brazill. Silmanurgast järsku vaatan - need neli pätti kontrollivad pileteid! Huinjaa ja zkazu!

KUHU on jäänud need vanad auväärsed härrad ja prouad, kellele oli juba otsaette kirjutatud, et nad on kontrollid ja kellega ma kunagi ühe trammi peale ei läinud?!?!? Alatu, Falck, alatu! Ma olen sügavalt nördinud.

Nojah, õnneks need Nike mehed sahmisid seal trammis ringi- üks mees vist kõndis mööda trammi neil eest ära ja 1 kontrolör talle järgi, minust mööda. Teine ei olnud minuni jõudnud. Ja niimoodi ma siis reipalt seal Linnahalli peatuses ka trammilt maha astusin ja oma teed jala jätkasin. Üks kontroll vist hõikas mulle veel trammi uksevahelt midagi järgi, kuid nagu juba vanad eestlased tavatsesid sellistel puhkudel öelda (kindlasti tarvitasid nad seda ütlust ka tülikate piletikontrolöride või vähemalt tsaari maksukogujate kohta): "Kes hiljaks jääb, see ilma jääb" (näiteks minu trahvirahast)

:o)

Ja Jumal ütles: "Saagu valgus". Ja valgus sai.

Käesolevaga tahan tervitada oma blogi kõiki uusi ja vanu lugejaid. Kuna luureandmed kinnitavad, et mu tagasihoidliku lehekese külastajaskond on viimasel ajal hüppeliselt kasvanud, siis ei taha ma sugugi petta nende ilmselgelt teadmistejanus, uudishimu kütkeis ja suure vaba aja hulga all kannatavate äärmiselt lugupeetud kodanike ootusi ja lootusi. Seega pakun teile lugemiseks midagi harivat.


Loo (ülal) moraal on selles, et LEIDKE ENDALE MIDAGI KASULIKUMAT TEHA, NEEGRID! :D :P

A.A. valgustusteenused A.D. 2006 (TM) (h)


*Aasta 2006 - kas arengu superaasta?

Johanna Helin 3/1/2006

*Lõppenud 2005 aastat on nimetatud arengupoliitika superaastaks. Tuhandetel suurematel ja väiksematel seminaridel ja kohtumistel arutati, kuidas vähendada vaesust ning milline on rahvusvahelise üldsuse, maailmaturu ja arengumaade roll selle eesmärgi saavutamisel. Aga mis tegelikult juhtus sel aastal? Kas ta väärib oma hüüdnime?

Saatuslikult algas 2005. aasta tsunami katastroofiga, kus esimest korda rikastel põhja turistidel ja vaese lõuna kaluritel oli ühine saatus. Järgnev kollektiivne lein tõi kaasa ennenägematud abivood kannatanutele. Paari nädalaga koguti miljoneid dollareid ja taastamistöö sai kohe alata. Sõjaline tegevus kannatanud aladel peatus, rikkad olid valmis avama oma rahakotid vaeste abistamiseks, hetkeks kogu maailm paistis olevat hoolivam.

Aga hoolitsemise piirid tulid varsti ette. Aasta keskel koguti jälle ennenägemata vähe raha näljahäda leevendamiseks Aafrika lõuna ja lääne osades. Hakati rääkima "vaiksest tsunamist", vaesuse tõttu surevatest miljonitest lastest arenguriikides, kelle saatus millegipärast ei puuduta muud maailma. Sellest, et näiteks WHO andmetel sureb iga minut 20 alla viieaastast last põhjustel mida saaks ennetada, ei kajastu meedias. Surevate laste piltidest on rahvas juba tüdinenud.

Samasugune eufooria aasta alguses ja pettumus aasta lõpus oli tuntav ka rahvusvahelisel tasandil. Aasta algas lootusandvalt, kui G-7 riigid otsustasid kustutada 18 vaeseima, peamiselt Aafrikas asuvate riikide võlad IMFile, Aafrika arengupangale ja Maailmapangale, mis kokku ulatuvad 40 miljardi dollarini. Hiljem G-8 kohtumisel kõige rikkamad tööstusriigid lubasid veel kahekordistada oma arengukoostöö raha aastani 2010. Isegi kui skeptikud on nimetanud neid loosungeid ainult sõnamulinaks ja küsinud, millal seda raha lõpuks saab kasutama hakata, oli edasiminek selge. Enam ei räägitud sellest, et kas peaks võlad andeks andma, vaid kuidas seda teha.

Aasta alguses ilmus ka tuntud majandusteadlase ja Kofi Annani nõuniku Jeffrey Sachsi raamat "The End of Poverty" - jõuline katse vastata küsimusele, mis peaks rahvusvaheline üldsus tegema, et lahti saada äärmisest vaesusest, milles vireleb miljard inimest. Nendel alla ühe dollariga päevas elavatel inimestel puuduvad võimalused oma elujärge parandada, sest kogu sissetulek kulutatakse kohe elamiseks. Sachsi järgi rikkad riigid ei peaks vaesuses süüdistama vaeseid riike, kellel lasub vastutus lahti saada korruptsioonist ja riigi kontrollist turgude üle. Hetkel kasutusel olevad neoliberalistlikud ravimid vaesuse vastu ei lahenda vaeste riikide põhiprobleeme, mis Sachsi järgi tulenevad siiski geograafilistest raskustest, isolatsioonist, ilmastikulisest haavatavusest, haigustest jne.

Sachs on optimistlik, et probleeme on võimalik lahendada. Tema raamat sisaldab üksikasjalikku plaani vaesuse likvideerimiseks ÜRO juhatusel. Esiteks peavad rikkad riigid ennast siduma ÜRO aastatuhande eesmärkidega, mille saavutamine nõuab rohkem raha, abi paremat koordineerimist ja tõhusust. Kuigi mitmed arenguriigid on teinud edusamme eesmärkide täitmisel, on vahearuandest selge, et üldist baasharidust tüdrukutele ja poistele aastaks 2005 pole saavutatud ja ka teiste eesmärkide saavutamisel on puudujääke. Mõne, eriti Sahaara-aluse Aafrika riigi areng on mitmete näitajate järgi hoopis halvenenud ning ebavõrdsus nii riikide vahel kui riikide sees on kasvanud. Sachsi arvutuste kohaselt on vaja umbes 135 miljardit USD, et äärmist vaesust kaotada. Hetkel antakse abi 65 miljardit USD. Summad tunduvad suured, aga vajaliku summa kogumine nõuaks doonoritelt tegelikult ainult oma abilubaduste täitmist. Poleks vaja isegi 0,7% SKTst, mille eesmärgiga mitmed riigid on juba ammu ennast loosungites sidunud.

Sachsi raamat ja tema sõnavõtud tekitasid palju poolt ja vastu arutelusid ajal, kui riigid valmistusid ÜRO tippkohtumiseks septembris, mille eesmärgiks oli hinnata aastatuhande eesmärkide täitmist ning otsida viise ÜRO reformimiseks. Kuigi George Bushi valikud ÜRO saadikuks ja Maailmapanga peadirektoriks ei tõotanud head USA positsioonide kohta, oli optimism veel kõrgel aasta keskpaigas.

Ent see optimism kadus ÜRO kohtumise jooksul. Kofi Annani poolt pakutud selge ajakava vaeste riikide abistamiseks ei saanud vajalikku toetust (selle järgi kõik tööstusriigid peaksid andma 0,5 % SKTst aastaks 2009 ja 0,7% aastaks 2015). Kohtumise lõppteksti jäi vaid üldine soovitus tõsta arengukoostöö summasid ja töötada edasi aastatuhande eesmärkide saavutamisel. Uusi kokkuleppeid vaesuse vähendamiseks ei saavutatud.

Septembris alanud pessimism jätkus ka kaubandusküsimuste tippsündmuseni, milleks oli maailma kaubandusorganisatsiooni WTO Doha arenguvooru järjekordne kohtumine Hong Kongis detsembris. Meedia suunas taas tähelepanu demonstrantide ja politsei kokkupõrgetele, kuigi kohtumine sujus sel korral rahulikumalt kui eelmised korrad Seattles ja Cancunis. Need, kes olid alustanud aasta optimistlikult, pidid tõdema, et suur läbimurre jäi saavutamata. Jälle üks kaotatud võimalus vaesuse vähendamiseks.

Midagi positiivset sai siiski kokku lepitud. Pärast pikka kõhklemist lubas EL lõpetada põllumajandustoodete eksporditoetused aastaks 2013. Kuigi on häbiväärne, et EL lubab oma toodete ülejäägi dumpingut arenguriikidesse veel kaheksa aastat ja samal ajal räägib nende riikide arengutoetustest, on mingi ajakava siiski paika pandud. Teine selgelt positiivne samm oli kokkulepe nn EBA-lepingu osas (Everything But Arms), mille kiitsid heaks tööstusriigid ja mõned keskmise sissetulekuga maad nagu Brasiilia ja Mehhiko. Sellega peaksid avanema tööstusriikide turud vaeste riikide toodangule. Kahjuks nõudsid USA ja Jaapan erandeid lepingusse, mille alusel nad saavad piirata arenguriikidele tähtsa tooraine nagu puuvill ja riis importi oma turule. Veel lubati vaesematele arenguriikidele paindlikumalt kaitsta oma väiketalunike huve maailmaturule juurdepääsul. Arenguspetsialistide hinnangute järgi pidid arenguriigid siiski järele andma mõnes tööstuskaupade ja teenuste küsimustes, mis annulleerib nimetatud positiivsete sammude mõju.

Hongkongi tippkohtumist ongi nimetatud hapraks vaherahuks, sest kuigi suured küsimused jäid vastusteta, jõuti lõppdokumendini. Rasked läbirääkimised jätkuvad kohe uue aasta alguses, et saavutada kokkulepe enne Bushi volituste lõppemist kirjutada lepingule alla ilma et USA Kongress saab lepingu sisu muuta. Selle ajakava järgi peaks kokkuleppeni jõudma 2006. aasta jooksul - mida varem, seda parem.

Sellega on 2006. aastal võimalus saada arengu superaastaks aasta 2005 asemel. Pall on ikka Euroopa Liidu ja USA käes, kes saaksid pakkuda arenguriikidele ausaid ja õiglasi kaubanduskokkuleppeid, olema valmid loobuma oma põllumajanduse ebaausast toetamisest, pakkuma rohkem raha arenguriikide arenguks ning olema valmid konflikte ennetama ja lahendama mitte omakasupüüdlikult vaid rahu, inimõiguste ja arengu nimel. Kui ka teaduse saavutused töötaksid arengu kasuks, pole kaugel Jeffrey Sachsi lubatud vaesuse lõpp.

Seda ei juhtu niikaua, kui inimesed rikastes riikides - meie ise - pole valmis järeleandmisteks. Äärmine vaesus tundub tavainimesele nii raskelt tajutava ja keerulise probleemina. Halvustamata tsunami tekitatud kannatusi ja austades 230 000 hukkunu mälestust, peab teadvustama, et vaesuse kätte sureb mõttetult igal aastal üle kümne miljoni lapse. Ka nende jaoks oleks vaja hoolivust ja ühtekuuluvustunnet, mis ühendas maailma tsunami tragöödia hetkel.

Njuh, olete juba piisavalt valgustatud? ;)

Ilu

Päris kummastav ja samas ka tore on vaadata, kuidas su arvamused mingitest inimestest muutuvad ja kui petlik on ikkagi esmamulje.
Kaugelt vaatad, et tore tüdruk. Aga nii kui suu lahti teeb selgub, et tegemist on mingi "Lihtsa elu" tibi kadunud kaksikõega vms. Kaugelt vaatad, et üks paras peletis ja idioot, pärast selgub, et väga vinks-vonks inimene.

Nii et kui sisemist ilu ei ole, siis ei ole välimusest ka ikka mitte kui midagi kasu.

Aeg

Niii palju oleks vaja teha aga krt, laiskus on kontidesse pugenud. Natuke peaks veel ootama ja siis saab jälle tulekahjusid kustutada. "Suurepärane"

2006

Sense and senisibility - et need ikka tasakaalus oleks